Üldeesmärk ja peamised taotlused

"Waldorf-pedagoogika eesmärk ongi see, et lapsest kasvaks inimene, kes oskab iseseisvalt mõelda ja on oma valikutes vaba."

Külli Saul, Viljandi Vaba Waldorfkooli kasvataja



Waldorfkoolides rakendatakse waldorfpedagoogikat ehk steinerpedagoogikat. Maailma esimene waldorfpedagoogiline kool asutati 1919. aastal - Stuttgarti Vaba Waldorfkool. Eestis asutati esimesed waldorfkoolid 1990. aastal - Rosma külla, Tartusse, Tallinnasse.

Antud teabevärav annab hea ülevaate waldorfpedagoogikast - esindaja, koolid, kriitika, kogemused. Teabevärav sisaldab ka pilte ja videosid, mis kõik sümboliseerivad ja kirjeldavad antud pedagoogilist suunda.

Kõik waldorfkoolid maailmas on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas.

Igale koolile on jäetud võimalus üldisi põhimõtteid ise teostada ja arendada, see tagab iga kooli omapärasuse.

Õppekava toimimine on seotud iga kooliga erinevalt, see on erinev tavakoolide õppekavast.



Põhimõtted:

• TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES
  
  Tahtejõu tugevdamine
  Kujutlusvõime arendamine
  Eakohase intellektuaalse võime arvestamine
  Tegelikkusega suhtestatud mõtlemine
  Harjumuste kujundamine
  
  
• KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES
  
  Tundeelu areng
  Intellektuaalne areng
  Analüüsivõime ja kvaliteeditunnetus
  Meelte arendamine
  Sotsiaalsed ja moraalsed tunded
  Kunstilised projektid
  
  
• INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES
  
  Üldharidus
  Huvi ja vastutus
  Intellektuaalne kujutlusvõime
  Kausaalse mõtlemise võime
  Õpetuse kujundamine tervikust lähtuvalt
  Õpilase teadvuse ja teadlikkuse areng
  
  
• ÜLDINE ÕPPEPROTSESS, SELLE DIFERENTSEERIMINE JA PLANEERIMINE
  
  Õppetunni ülesehitus 1.-8. klassis
  Õppeprotsess murdeea järel
  Õppetunni ülesehitus 9.-12. klassini
  Nädala töörütm
  Kooliaasta rütm – koolipeod
  Klassiväline tegevus õppe- ja kasvatusprotsessi osana
  
  
• KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA TÖÖKORRALDUS KOOLIS
  
  Õpetajate kolleegium
  Töögrupid
  Kodu ja kooli vaheline koostöö
  Koostöö organiseerimine koolitöö eri valdkondade vahel
  
  
• KOOLI JUHTIMINE
  
  Kooliselts
  Õpetajate kolleegium - kooli nõukogu – kooliseltsi juhatus



Waldorfpedagoogika püüab arendada õpilaste loovust algusest peale ilma seda suunamata ehk valmis tehtud vormide asemel koostavad õpilased ise endale "vormid", õpikud, vihikud. Näiteid võite lugeda veel ka Viljandi Vabas Waldorfkoolis nähtud tunni kirjeldusest, mis on antud teabevärava ühe postitusena väljatoodud.

Waldorfkoolide eesmärgiks on arendada sotsiaalset pädevust, õppida piltide järgi ehk siis õppimine läbi tegevuse, tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes, "hingav" õppimine ehk laps ei ole ülekoormatud, olulisel kohal on õpetaja. Koolides toimub tsükliõpe. Tundides tõstetakse küsimusi ning jäetakse mõni ka lahtiseks, et õpilase mõttetöö tegeleks selle lahendamisega edasi. Õpetajad annavad igale õpilasele individuaalse hinnangu.

Allikad:

www.waldorf.ee

http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/
http://arvamus.postimees.ee/1186184/huvi-waldorf-lasteaedade-vastu-kasvab/

Waldorfpedagoogika kriitika

Waldorfkoolide maine Eestis ja avaliku arvamuse mõju 

Kui esimesed waldorfkoolid 1990. aastate algul tekkisid, siis oli üldsuse hoiak kas neutraalne ehk äraootav või pigem positiivne. Väga paljud vanemad polnud rahul olemasoleva koolisüsteemiga. Waldorfkoolidesse lapsi jagus ja lapsevanemad olid rahul.

Esimene suurem kriis tabas waldorfkoole 1996.aastal, kui ajakiri „Luup” avaldas Endel Lippmaa artikli, kus ta väga teravalt kritiseeris waldorfkoole, nimetades neid „keskaegseteks koolideks”. Hr Lippmaa avaldas veendumust, et waldorfkoolide lõpetajad ei suuda elus hakkama saada, nende tulevikuks on „waldorf-sotsiaalhoolekanne”.

1998. a avaldas taas ajakiri „Luup” waldorfkoolide teemalise artikli, autoriks seekord Mai Vöörmann, kes kirjutas, et Eesti waldorfkoolid on kümneaastase arengu tulemusena ummikteele jõudnud.

Lisaks näidati 1998. aastal Eesti televisioonis dokumentaalfilmi Tartu waldorfkoolist, kus head ajakirjandustava rikkudes anti proportsionaalselt rohkem aega kooli vastastele kui kooli pooldajatele.

Nende teravalt kritiseerivate ning mitmel puhul moonutatud informatsiooni jagavate artiklite/saadete mõju ei jäänud tulemata. Ühiskondlik arvamus, mis alles 1990. aastate esimesel poolel waldorfharidust oli pooldanud, kaldus teise äärmusesse. Paljud lapsevanemad hakkasid pelgama ning võtsid oma lapsed waldorfkoolidest ära. 1990. aastate lõpus vähenes pea igas Eesti waldorfkoolis õpilaste arv oluliselt ning tekkisid liitklassid. Rakveres ja Tallinnas muudeti waldorfkoolid erakoolideks, kus tänaseni õpitakse riikliku õppekava järgi. Edasi tegutsenud waldorfkoolidel tuli järgnevad kümme aastat üldsuse negatiivse suhtumisega silmitsi seista.

Enimlevinud valearusaamad on olnud järgmised:

• waldorfkoolides on vabakasvatus (ehk kasvatamatus);
• waldorfkool on ususekt;
• waldorfkooli õpilased on tavakooli õpilastest rumalamad;
• waldorfkoolides õpivad lapsed, kes mingil põhjusel tavakoolis hakkama ei saa;
• kõrgkoolidesse waldorfkooli õpilased edasi õppima ei pääse;
• õpilased ei saa pärast kooli elus hakkama.
  
  

Kõige enam on taolise suhtumise all kannatanud waldorfkoolide õpilased. Viimastel aastatel on ühiskondlik arvamus taas positiivsemat suunda võtmas. Ühelt poolt jällegi põhjuseks rahulolematus kehtiva koolisüsteemiga ning järjest süvenev koolivägivalla probleem, teiselt poolt uued suunad lapsekasvatuses. Vanemad soovivad, et ka koolis suhtutakse nende lapsesse inimlikult, arvestataks lapse ealiste iseärasustega, tema individuaalsete võimetega.

Allikas:

Uuring „Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“

Koostajad: Mati Valgepea, Meelis Sügis

Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus

Kriitikute vaadetest lähemalt:
http://www.waldorfcritics.org/ 
http://www.youtube.com/user/waldorfcritics
http://www.youtube.com/watch?v=WpOXitdxzk4
http://www.dcscience.net/?p=3528

Vastulauseks kriitikale: 

Waldorfpedagoogika usulahutüüpi pettuseks kuulutajad ei soovi märgata, milline üldrahvalik harras usk valitseb riiklike standardite osas. Riiklikud standardid ja tasemetööd on saanud tõe ja õigluse mõõdupuuks, esindavad üht ja ainumõeldavat haridust. Paraku hindavad need vaid nomenklatuursete teadmiste omandamist, mitte tarkust ja arengut. Tänases koolitegelikkuses peetakse enesestmõistetavaks, et pähetuubitud faktide mass saab hariduseks, et pindmiselt mällu vajutatud tekstid saavad tarkuseks, et õppimine on koolipingis istumine, lugemine ja kirjutamine. Seda religiooni ei kõiguta suure hulga “ebastandardsete” laste teke, suured koolist väljalangemised, motivatsiooniprobleemid, koolivägivald, laste enesetapud, lõppeks seegi, et väga paljudel õpilastel ning õpetajatel on koolis lihtsalt halb olla.

Eks hindame oma lapsi ikka veel kui talupojad, kes näevad neid kui kosuvat lisatööjõudu põllul ja heinakaarel, täna siis produktsiooni tootvas tehnoloogilises masinavärgis, mitte aga kui vaimsusekandjaid. Ent vaevalt suurendab see rahvuslikku koguprodukti, kui gümnasist bioloogia kontrolltöö jaoks vaevaga mällu vajutab: Eukarüootne kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. Kooliõppimine ei teeni juba ammu enam tarkust, vaid on sümboolne punktikogumise viis läbilöögiredelil. Ajaloo tasemetöölisi ei innusta tihti armastus ajaloo vastu, vaid hirm saada vilets hinne. Iseseisvas tööelus ei juhi inimest sel moel kogutud “tarkus”, vaid läbilöögiredeli kogemused.

See usk, mille üheks põhjuseks on vajadus ülikoolidesse sisse saada (koolide konkurentsiheitluse mõõdupuu), on peamine tõke ka kooli tõelisel arengul, st. uute õpetamis- ja õppimisviiside sissetoomisel ning kogu töökorralduse muutmisel, et tuupiva inimese asemel areneks mõtlev, vastutusvõimeline ja kultuuritundlik inimene.

Tiiu Kuurme, TPÜ õppejõud, pedagoogikamagister. Kultuurileht SIRP

Waldorfkoolide vilistlaste haridustase

Allikas:Uuring „Eesti waldorfkoolide vilistlaste hinnang haridusele“
Koostajad: Mati Valgepea, Meelis Sügis

Miks waldorf?

Tund ühes Waldorfkoolis

        Mul avanes väga hea võimalus külastada ühte Waldorfkooli tundi, kuna Viljandi Vabas Waldorfkoolis oli avatud uste päev.
       Olen kindel et kõik materjal, mis internetist on võimalik leida Waldorfpedagoogika kohta, suudab vaid ähmaselt edasi anda seda kõike, mis reaalselt ühes Waldorfkooli tunnis toimub.

Koolist lähemalt:
Viljandi Vaba Waldorfkool loodi 1993.aastal ja on tasuline erakool. 2010/2011 õppeaastal õppis koolis31 last. Järgmisel 36 last. 2012. aasta sügisel läks esimesse klassi 15 last ja õpilaste arvuks koolis on 45
 (I klassis 15, II-III liitklassis 10, IV klassis 7 ja VI-VII liitklassis 12 last.  Lasteaiarühmades on 14 ja 18 last.)

Tegin ka mõned pildid vahetunni ajal kooli erinevatest klassiruumidest. Loodan, et ei pahanda kedagi, kui neid ka siin jagan. Terve koolimaja oli väga õdus ja värviline, täis laste tehtud töid ja fotosid toimunud sündmustest.
   

   Ma sain osa 4 ja 5 klassi religiooni tunnist, mis kestis 45 minutit ja mis mulle tõesti tundus väga lühikese ajana.
Mulle näis, et õppetunni alguses loodud harras vaikus oli lausa pidulik, kui õpetaja süütas küünla, et alustada tundi. Õpilastele ja õpetajale tavapärane kätt- ja nimepidi tervitamine tunni alguses pani minu arvates tervele tunnile aluse ja lõi õpetaja ja õpilaste vahel isiklikuma sideme, kui seda on tavapärane terve klassi püsti tõusmine tavakoolis.Õpilasi oli klassis vähe, vaid 6 last.
    Õppetöö algas ühise salmiga, mis rääkis jumalast ja maailmast ja seejärel palus õpetaja võtta õpilastel välja oma flöödid. Suur oli minu imestus, kui noored poisid, pealtnäha juba parajas eelpuberteedieas, õpetaja juhendamise peale, mitte ainult ei mänginud pilli vaid ka ühel hetkel tegid suu lahti ja kõlasid nagu heledahäälne inglikoor.

   Järgmisena kirjutati vihikusse kuningas Saalomonist ja muu hulgas arutles õpetaja lastega teemal "Miks ei pea alati süüdlast karistama." Vihikud olid joonteta ning õpilased kujundasid oma jutu ümbrust raami ja piltidega. Viimase tegevusena toimus lõigu ettelugemine ühest õpetliku sisuga jutustusest, mida eelnevalt oli loetud ning, mida järgmises tunnis taas jätkatakse.
Ka tund lõppes salmiga ning selle juurde käivate liigutustega. 

   Õpetaja tundus tõesti lastele palju lähemal kui tavakoolis. Antud juhul oli tegu meesõpetajaga, kelle tundi jälgides ei tulnud mul kordagi pähe, et tal võiks õpilastega distsipliiniprobleeme olla. Mitte, et ta oleks nii hirmus vaid vastupidi, ta oli nii sõbralik ja osavõtlik, kuid samas mitte liigselt õpilastega semutsev. Õpetaja jättis mulje nagu üks tõeline Õpetaja suure algustähega olema peab. Lugupeetud, rahulik, tark ja pühendunud õpilaste heaolule.

Kokkuvõtvalt oli terve see tund seal koolimajas elav tõestus faktile, et asju saab ka teistmoodi teha. Minu jaoks tutvustas see Waldorfpedagoogikat kui  hariduse omandamise viisi, kus seatakse esikohale lapse loovus, areng ning inimestevahelised suhted.

Ma ei saa öelda, et pöördusin täiesti Waldorfpedagoogika usku, kuid neil lastel paistis olevat palju huvitavam koolis käia kui minul aastaid tagasi ja mul tekkis tunne, et olen paljust ilma jäänud.

Kas raha on tegelikult olemas? Raha on inimese fantaasia. Ja nii me arvame praegu siin.

Õppekava ja hindamise alused

Waldorfkoolide raamõppekava leiab aadressilt http://waldorf.ee/koolid/oppekava


Hindamise alused

Eesti waldorfkoolides kasutatakse vähemalt kuni 8. klassini kujundavat-kirjeldavat hindamist. Alates 9. klassist kasutatakse paralleelselt ka numbrilisi hindeid. Waldorfkoolides kannab hindamine ning tagasiside andmine põhiliselt üht ja peamist eesmärki – toetada last tema arengus. Last vaadeldakse võimalikult mitmekülgselt, pidades nõu õpetajate, lapse hooldajaga, terapeutide, kooliarsti või teiste spetsialistidega.

Tagasiside toimub nii suuliselt – vanemateõhtud, individuaalvestlused vanematega, arenguvestlused – kui ka kirjalikult kirjeldavate-iseloomustavate tunnistuste vormis.

Tunnistused sisaldavad järgmist:

- lapse füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse arengu kirjeldust;
- ülevaadet õpilase õpihuvi ja ainetealaste saavutuste kohta;
- läbitud õppeainete temaatikat.

Pedagoogiline kolleegium otsustab, kui tihti õppeaasta jooksul kirjalik-iseloomustav hinnang antakse või millal saab selle enda kätte lapsevanem, millal õpilane.

Waldorfkoolide õpilased lõpetavad põhikooli riiklike eksamite ja tunnistusega.

Riikliku tunnistuse tarbeks tõlgib õpetaja koostöös klassi pedagoogilise kolleegiumiga kirjalik-iseloomustava hinnangu numbrilisse keelde.

Õpilasi ei jäeta üldjuhul klassikursust kordama. Kui õpilase üldine areng on eakaaslastest väga erinev, võib õpilase siiski ümber paigutada vanemasse või nooremasse klassi. Selline protseduur on erand, mis saab tuleneda õpetajaskonna ja hooldaja ühisnägemusest.

 

Allikas: www.waldorf.ee

 

 

Lisalugemist

Käsiraamat Waldorfkooli lapsevanemale
http://www.waldorf.vil.ee/f/files/Kasiraamat_waldorfkooli_lapsevanemale_20122011.pdf

Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse väljaanne 06. mai 2011
http://waldorf.ee/failid/lisaleht_02mai2011.pdf

Uurimistööd Waldorfkoolide kohta
http://waldorf.ee/lugemist/uuringud

Artikkel huvist waldorf-lasteaedade kohta
http://arvamus.postimees.ee/1186184/huvi-waldorf-lasteaedade-vastu-kasvab/

Artikkel vilistlaste uuringu sisust:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/20-aastat-waldorfkooli-millised-on-tulemused.d?id=65333228

Vastuseid Waldorfpedagoogika kohta:
http://www.waldorfanswers.org/ 

Plaan waldorfkeskuse tegemiseks:
http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/?sisu=artiklid&SubMenu=artikkel&limit=46&lopp=11

Blogipostitusi:
Vaade põhjamaade Waldorfpedagoogikale
"Tavaharidussüsteemil ja waldorfharidusel on umbes sama vahe, mis seksil ja armastusel."

Waldorfpedagoogika Eestis

Eestis tegelevad waldorfpedagoogilise töö toetamise ja propageerimisega MTÜ Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja lasteaedade Ühendus ja Tartu Waldorfpedagoogika Seminar. Tartu Waldorfpedagoogika Seminari eesmärgiks on pakkuda waldorfkoolide ja -lasteaedade õpetajatele, lapsevanematele ja kõigile teistele huvilistele võimalust õppida waldorfpedagoogika aluseid kas sissejuhatava põhikursusena või täienduskoolituskursustena.

Eestis tegutseb kaheksa waldorfpedagoogilist kooli:

Aruküla Vaba Waldorfkool - kodulehekülg www.avw.ee
Erakool Läte - kodulehekülg www.late.ee
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal - www.rosma.edu.ee
Rakvere Vanalinna Kool - www.vanalinna.ee
Tallinna Vaba Waldorfkool - www.tallinn.waldorf.ee
Tartu Maarja Kool - www.maarja.tartu.ee
Tartu Waldorfgümnaasium - www.waldorfkool.info
Viljandi Vaba Waldorfkool - www.waldorf.vil.ee

Eestis tegutseb üheksa waldorfpedagoogilist lasteaeda:

Aruküla Waldorflasteaed (Harjumaal)
Eralasteaed Kaur (Rakveres)
Ilmapuu Waldorflasteaed (Tallinnas)
Lasteaed Täheke (Põlva vallas)
Meelespea Waldorflasteaed (Tallinnas)
Meie Mängurühm (Tartus)
Tartu Lasteaed Ploomike
Tartu Maarja Kooli Lasteaed
Viljandi Waldorflasteaed

Waldorfkoolidele on omane tihe koostöö kooli ja lapsevanemate vahel. Keila, Rosma, Tartu ja Viljandi waldorfkoolide juurde on loodud koolid lastevanematele. Näiteks on Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanemad loonud Tartu Lapsevanemate Kooli, mille raames kohtuvad lapsevanemad üksteise ja ka erinevate kasvatusalaste spetsialistidega. Lisaks lapse arengule käsitletakse ühe teemana ka lapsevanemate endi arengut ja vanemaks olemist. Täpsemalt võib lugeda Tartu Waldorfgümnaasiumi kodulehelt (http://www.waldorfkool.info/page.php?p=497).

Allikas: www.waldorf.ee

	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
	This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Ajalooline taust ja esimene kool Stuttgartis

Esimene kool Stuttgartis

Esimene waldorfkool alustas tegutsemist I maailmasõja järgsetes keerulistes oludes 1919. aasta sügisel Stuttgartis Saksamaal. Kooli rajas Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja kaasomanik Emil Molt koostöös waldorfpedagoogika rajaja Rudolf Steineriga, kes nõustas Stuttgarti waldorfkooli oma surmani 1925. aastal. Steiner pidas sel perioodil ka arvukalt haridusteemalisi kursusi mitmel pool Euroopas.
  

Nimi

Waldorfpedagoogika saigi oma nime Waldorf-Astoria sigaretivabriku järgi, mis kandis sellist nime Johann Jakob Astori järgi, kes sündis 1763.aastal  Walldorfis ja oli omal ajal maailma rikkaim mees. 

Arenguetapid

Waldorfkooli simene etapp (1919-1925) moodustus kooli ülesehitamisest Stuttgartis  Rudolf Steineri käe all. Emil Molt oli mõelnud Waldorfkooli püstitada vaid oma tehase töötajate lastele, kuid peagi kasvas laste arv koolis ja võeti vastu ka ümberkaudsed lapsed. Arvestades tolle ajastu mitmeid takistusi nagu riigipoolsed ettekirjutised, majanduslik stress ja suur inflatsioon, tuleb esimese waldorfkooli rajamist pidada hämmastavaks saavutuseks.

Teine etapp, mis algas pärast  Rudolf Steineri surma 1925. aastal tõi laienemise. Üha enam koole loodi Saksamaal: Kölnis 1921 Hamburg-Wandsbeckis ja Essenis 1922 Hannoveris 1926 Berliinis 1928 Dresdenis ja Breslaus 1929 ja Kasselis 1930. Waldorfkoolide rajamine toimus ka teistes riikides nagu: Šveits, Holland, Suurbritannia, Norra, Ungari, Argentiina ja USA.

Tulenevalt riigikorra muutustest ja natsionaalsotsialismi levikust suleti enamik saksa Waldorfkoole 1937. aasta paiku. Samas üks Dresdeni kool pidas vastu 1941.aastani, mil selle sulges Gestapo. Teadmised Waldorfpedagoogikast olid selleks ajaks jõudnud levida nii Saksamaal kui teistes riikides nii, et oli võimalik uuesti alustada tööd niipea, kui Teine maailmasõda lõppes.

Graafik, mis näitab waldorfkoolide levikut 1919-2012 aastatel

Väljavõte Rudolf Steineri loengust Stuttgartis, 21.augustil 1919

"Kallid sõbrad. Esimene asi, millega me alustada tahame, peab olema meie pedagoogilise

ülesande selgitamine, millesse täna tahan sissejuhatuse teha. Paratamatult erineb meie

kasvatusülesanne neist, mida inimkond on senini endale püstitanud. Mitte sellepärast, et

oleme edevad ja uhked ning kujutame ette, et meie ise peame teatud määral algatama uue

ülemaailmse kasvatuskorralduse, vaid põhjusel, et lähtudes antroposoofiliselt orienteeritud

vaimuteadusest teame, et iga uus, eelmisele järgnev inimarengu epohh seab alati inimkonna

ette uudsed ülesanded."

...

"Teil tuleb võtta kasvatada ja õpetada teatud vanuses lapsi ning te peate seejuures arvestama, et

nad juba oma elu esimesel perioodil on saanud kasvatuse, võib-olla ka väärkasvatuse, oma

vanematelt. Tegelikult täitub see, mida me tahame, alles siis täielikult, kui me inimkonnana

kord niikaugel oleme, et ka vanemad mõistavad, et kasvatamine esimesel eluperioodil seab

praeguse inimkonna ette erilised ülesanded. Lapsi kooli vastu võttes suudame me veel siiski

mõndagi parandada, mis on lapse esimesel eluperioodil valesti tehtud. Me peame aga end

täielikult läbistama teadvusega, millest lähtudes igaüks meist kasvatamist ja õpetamist

mõistab."

 ....

"Ärme alahinda äsjaöeldu tähtsust, sest teist ei saa head õpetajad või kasvatajad, kui te vaatate

ainult seda, mida te teete, ja ei jälgi seda, kes te olete."

http://www.freunde-waldorf.de/en/the-friends/publications/waldorf-education-worldwide/teil-2/germany.html

http://www.waldorf.ee/failid/11_waldorfkool_1.nov_ok.pdf
http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/uldine_inimeseopetus_kui_pedagoogika_alus.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Waldorf_education